Sisimiuni partiit inuussutissarsiortullu Kangerlussuup mittarfittut ataannarnissaa qulakkeerusuppaat
Partiit Siumut, Inuit Ataqatigiit, Atassut, Demokraatit kiisalu Partii Naleraq Sisimiuni Kangerlussuaq nunaqarfittut takornariarfittullu inerisarusuppaat. Kangerlussuup mittarfissuartut atuutiinnarneratigut nuna tamakkerlugu takornariaqarnikkut ineriartorneq qulakkeersinnaavarput. Oqariartuutigaarput Qeqqata Kommunia nunatsinni takornariaqarfiit annerpaat aappaatut pingaartinneqassasoq isiginiarneqarlunilu.
Taamaattumik isumaqatiginngilluinnarnarput Kangerlussuaq siunissami heliportinngortinneqassappat, qanormi Kangerlussuaq tikinneqartalissagami? Piffimmi takornariaqarneq aserorneqassaaq, naak takornariaqarnikkut ineriartortitat suliallu annertusiartoraluartut maannamullu unnuisarfiit amerliniarlugit aningaasaliiniartut pilersaarutaagaluartut.
Sisimiut Kangerlussuullu akornanni aqqusinniornissaq kiisalu Kangerlussuarmi talittarfiliornissaq Qeqqata Kommuniani partiit pingaarnerpaatut isigivaat. Taamaattumillu Naalakkersuisut siuliisa kiisalu Qeqqata Kommunia isumaqatigiissutaat malillugu sulineq ingerlateqqissagaat kaammattorusuppagut. Taamanikkut angallannermut Naalakkersuisuusoq Erik Jensen kiisalu borgmesteri Malik Berthelsen isumaqatigiissuteqarnikuummata.
Kangerlussuup takornariaqarnikkut ineriartornera aamma siuarsarneqaqqissaaq, sermersuup nunatarujussuata ilaa ilanngullugu eriagisassatut ilanngunneqarmat, tamannalu Kangerlussuarmit tikinneqarsinnaareerpoq, Kalaallit Nunaanni kisiartaalluni, takornarissat sermeq ingerlaarfigisinnaammassuk, attorlugu, taavalu pisulluni sermersuarmukartarnerit periarfissaallutik. Qularutissaanngilaq nunataq takornarissanut ornitassatut nukittuumik inisseqqiinnarmat, Kangerlussuullu iluaqutigilluassavaa.
Arctic Circle Trail nunarsuarmi ilisimaneqarlualernermigut takornarissanik amerlanerujartuinnartunik aqqutigineqartarpoq sulilu annertunerusumik pisulluni takornariarnissamut periarfissat annertupput. Takornarissat Kalaallit Nunatsinnik misigisaqarusuttut, Kalaallit Nunatta ukiunik 4500-it sinnerlugit pisoqaassuseqartup oqaluttuarisaanera misigisinnaavaat, qimussinik misigisassarsiorlutik, sermersuaq, kuussuit, arsarnerit, amerikkarmiut oqaluttuassartaat, nunataq uumasunik nujuartanik ulikkaartoq, tuttut, umimmaat allallu.
Tamatuma saniatigut nunataq annertuunik periarfissiisoq ilisimavarput ilisimatusarnikkut suliat kiisalu inuussutissarsiornikkut aalisarnikkut, nunalerinikkut piniarnikkut aalisarnikkullu ineriartorfissaqarluartoq. Taamaattumik nungusaanata ineriartortitsinissamik oqariartuuteqarpugut. Maannami siunnersuutigineqartut Qeqqata Kommuaniata aatsitassarsiornikkut periarfissat eqqarsaatigalugit killiliisuussapput. Taamatullu inuussutissarsiortut nioqqutissanik nassiussuinerat tikisitsisarnerilu ajorseriaateqassallutik. Minnerunngitsumillu missinnaassuseq eqqarsaatigalugu ajorseriaat pingaartoq tassaavoq sivisunerusumik inuppassuit angalasariaqalissammata. Tamannalu Inatsisartut Naalakkersuisullu eqqumaffigisariaqarpaat, tassami aalajangiinerit pigaluttualersut Nunatsinni takornariaqarfiit ornigarneqarnerpaat aappaat eqqornerlorujussuarsinnaavaat. Taamatut oqaaseqarluta Qeqqata Kommuniani kommunalbestyrelsip.ataatsimoortup Kangerlussuup mittarfissuartut ataannarnissaanut suliniarnera taperserparput.
